Varjendite ehitamine üle Eesti
S1 – ja S2 – klassi nõuetele vastavate varjendite ehitus olemasolevatesse ruumidesse
Räägime lähemalt
Professionaalsed varjendite lahendused
Traveter Varjend loob nõuetele vastavaid ja vastupidavaid pommivarjendeid, mis on projekteeritud päris olukordi silmas pidades. Me ühendame kvaliteetse varustuse, tugevad raudbetoonkonstruktsioonid ja paindlikud lahendused olemasolevates hoonetes.
Tulemuseks on varjend, millele saab kriisiolukorras kindel olla.
Kvaliteetne varustus
Kasutame varjendites ainult varjenditele mõeldud sertifitseeritud seadmeid, sealhulgas uksi, ventilatsioonisüsteeme, andureid ja sidesüsteeme. Kõik komponendid on valitud töökindluse ja pikaajalise kasutuse põhimõttel. Ventilatsioon ja filtratsioon tagavad ohutu õhukvaliteedi ka pikaajalise viibimise korral. Lahendused on kohandatavad vastavalt varjendi suurusele ja kasutusotstarbele.
Kasutame varjendites ainult varjenditele mõeldud sertifitseeritud seadmeid, sealhulgas uksi, ventilatsioonisüsteeme, andureid ja sidesüsteeme. Kõik komponendid on valitud töökindluse ja pikaajalise kasutuse põhimõttel. Ventilatsioon ja filtratsioon tagavad ohutu õhukvaliteedi ka pikaajalise viibimise korral. Lahendused on kohandatavad vastavalt varjendi suurusele ja kasutusotstarbele.
Nõuetele vastavus
Meie varjendid vastavad Soome seadusandlusest tulenevatele S1 ja S2 klassi nõuetele. Projekteerimisel ja ehitamisel lähtume kehtivatest normidest ja tehnilistest juhistest. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid vastavad varjenditele kehtestatud ohutus- ja vastupidavusnõuetele. See tagab, et valmiv varjend on õiguslikult ja tehniliselt korrektne.
Meie varjendid vastavad Soome seadusandlusest tulenevatele S1 ja S2 klassi nõuetele. Projekteerimisel ja ehitamisel lähtume kehtivatest normidest ja tehnilistest juhistest. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid vastavad varjenditele kehtestatud ohutus- ja vastupidavusnõuetele. See tagab, et valmiv varjend on õiguslikult ja tehniliselt korrektne.
Vastupidavus
Varjendite vastupidavus põhineb kvaliteetsel raudbetoonil ja läbimõeldud konstruktsioonilahendustel. Uued betoonkihid seotakse olemasolevate konstruktsioonidega monoliitseks tervikuks. Armatuur ja betooni paksused on dimensioneeritud eriolukordade koormusi arvestades. Tulemuseks on tugev ja pikaealine kaitserajatis.
Varjendite vastupidavus põhineb kvaliteetsel raudbetoonil ja läbimõeldud konstruktsioonilahendustel. Uued betoonkihid seotakse olemasolevate konstruktsioonidega monoliitseks tervikuks. Armatuur ja betooni paksused on dimensioneeritud eriolukordade koormusi arvestades. Tulemuseks on tugev ja pikaealine kaitserajatis.
Paindlikus
Rajame varjendeid väga erinevatesse olemasolevatesse ruumidesse, sõltumata nende kujust või suurusest. Lahendused kohandatakse vastavalt hoone konstruktsioonidele ja ruumiplaneeringule. See võimaldab varjendeid ehitada nii kortermajade keldritesse kui ka erilahendustega hoonetesse. Paindlikkus ei tule kunagi ohutuse ega kvaliteedi arvelt.
Rajame varjendeid väga erinevatesse olemasolevatesse ruumidesse, sõltumata nende kujust või suurusest. Lahendused kohandatakse vastavalt hoone konstruktsioonidele ja ruumiplaneeringule. See võimaldab varjendeid ehitada nii kortermajade keldritesse kui ka erilahendustega hoonetesse. Paindlikkus ei tule kunagi ohutuse ega kvaliteedi arvelt.
Varjendite ehitus
Konstruktsioonide tugevdamine
Varjendi rajamine algab olemasoleva ruumi tehnilise hindamise ja projekteerimisega. Selle põhjal määratakse vajalikud konstruktiivsed tugevdamistööd vastavalt sellele, kas varjend kavandatakse S1 või S2 klassi nõuetele. Eesmärk on saavutada normikohane kandevõime, löögikindlus ja survetaluvus.
Loe rohkem..
Olemasolevate seinte ja lagede paksust suurendatakse torkreetimise teel, mille käigus lisatakse olemsolevatele konstruktsioonidele projekteeritud paksuses raudbetoonikiht. Sealhulgas lisatakse armatuur, mis ankurdatakse olemasolevasse konstruktsiooni, et tagada monoliitne ja koormustele vastupidav terviklahendus. Torkreetimise tehnoloogiaga on võimalik saavutada konstruktiivselt sama tulemus, nagu paigalvaluga. Erinevus on ainult pealispinna sileduses/tasasuses, kuna torkreetimisel ei kasutata raketisi. Vajadusel saab pinnad vastavalt siseviimistluse normidele ka täiesti siledaks pahteldada.
Olemasolevate seinte ja lagede paksust suurendatakse torkreetimise teel, mille käigus lisatakse olemsolevatele konstruktsioonidele projekteeritud paksuses raudbetoonikiht. Sealhulgas lisatakse armatuur, mis ankurdatakse olemasolevasse konstruktsiooni, et tagada monoliitne ja koormustele vastupidav terviklahendus. Torkreetimise tehnoloogiaga on võimalik saavutada konstruktiivselt sama tulemus, nagu paigalvaluga. Erinevus on ainult pealispinna sileduses/tasasuses, kuna torkreetimisel ei kasutata raketisi. Vajadusel saab pinnad vastavalt siseviimistluse normidele ka täiesti siledaks pahteldada.
Kaitseelemendid ja tehnosüsteemid
Pärast kandekonstruktsioonide tugevdamist paigaldatakse varjendi toimimiseks vajalikud kaitse- ja tehnosüsteemid. Need tagavad ruumi hermeetilisuse ning kaitse lööklaine, saaste ja väliskeskkonna mõjude eest. Kõik lahendused lähtuvad kehtivatest standarditest ja varjendi klassi nõuetest.
Loe rohkem..
Paigaldatakse sertifitseeritud varjendiuksed, mis on lööklaine- ja gaasitihedad, samuti survetaluvusega ventiilid ning tihendatud läbiviigud kommunikatsioonidele. Oluline osa süsteemist on ventilatsioon, mis tagab piisava õhuvahetuse ka suletud tingimustes. Kasutatakse filtreerimissüsteeme ning vajadusel käsiajamiga ventilatsiooniseadmeid, mis võimaldavad varjendi kasutamist ka elektrikatkestuse korral. Kõik ühenduskohad tihendatakse ning testitakse, et tagada nõutud õhu- ja gaasitihedus.
Paigaldatakse sertifitseeritud varjendiuksed, mis on lööklaine- ja gaasitihedad, samuti survetaluvusega ventiilid ning tihendatud läbiviigud kommunikatsioonidele. Oluline osa süsteemist on ventilatsioon, mis tagab piisava õhuvahetuse ka suletud tingimustes. Kasutatakse filtreerimissüsteeme ning vajadusel käsiajamiga ventilatsiooniseadmeid, mis võimaldavad varjendi kasutamist ka elektrikatkestuse korral. Kõik ühenduskohad tihendatakse ning testitakse, et tagada nõutud õhu- ja gaasitihedus.
Siseviimistlus ja varustus
Kui konstruktsioonid ja tehnosüsteemid on paigaldatud, viiakse läbi siseviimistlus ning ruum valmistatakse ette kasutuseks. Eesmärk on luua vastupidav, hooldatav ja eeskirjadele vastav keskkond. Seejärel sisustatakse varjend kogu nõutud varustusega.
Loe rohkem..
Varjendisse paigaldatakse varustuse kastid ja hoiulahendused, mis sisaldavad esmaabivahendeid, tööriistu, valgustusvahendeid ning joogiveevaru koos veepuhastustablettidega. Lisaks nähakse ette sidevahendid, evakuatsioonitarvikud ja muud kriisiolukorras vajalikud seadmed. Varustuse koosseis ja kogused määratakse vastavalt varjendi mahutavusele ja klassile. Enne kasutuselevõttu kontrollitakse kogu süsteemi tervikuna, et tagada selle nõuetekohane toimimine ja kasutusvalmidus.
Varjendisse paigaldatakse varustuse kastid ja hoiulahendused, mis sisaldavad esmaabivahendeid, tööriistu, valgustusvahendeid ning joogiveevaru koos veepuhastustablettidega. Lisaks nähakse ette sidevahendid, evakuatsioonitarvikud ja muud kriisiolukorras vajalikud seadmed. Varustuse koosseis ja kogused määratakse vastavalt varjendi mahutavusele ja klassile. Enne kasutuselevõttu kontrollitakse kogu süsteemi tervikuna, et tagada selle nõuetekohane toimimine ja kasutusvalmidus.
Ventilatsioon
S1 ja S2 klassi varjenditele projekteeritud ventilatsioonisüsteem tagab nõuetekohase õhuvahetuse, filtratsiooni ja ülerõhu hoidmise ka suletud tingimustes.
Tarvikud
Spetsiaalselt komplekteeritud varustuse kast sisaldab kõiki eeskirjades nõutud vahendeid, sealhulgas esmaabi-, tööriista- ja veepuhastusvahendeid, tagades varjendi operatiivse valmisoleku.
Telgid
Varjendi jaoks mõeldud WC-telk võimaldab tagada elementaarsed sanitaaritingimused ka pikemaajalise viibimise korral piiratud ruumis.
Uksed
S1 ja S2 klassi nõuetele vastav varjendiuks on lööklaine- ja gaasitihe konstruktsioon, mis tagab sissepääsu kaitstuse äärmuslikes tingimustes.
Ventilatsioon
S1 ja S2 klassi varjenditele projekteeritud ventilatsioonisüsteem tagab nõuetekohase õhuvahetuse, filtratsiooni ja ülerõhu hoidmise ka suletud tingimustes.
Tarvikud
Spetsiaalselt komplekteeritud varustuse kast sisaldab kõiki eeskirjades nõutud vahendeid, sealhulgas esmaabi-, tööriista- ja veepuhastusvahendeid, tagades varjendi operatiivse valmisoleku.
Telgid
Varjendi jaoks mõeldud WC-telk võimaldab tagada elementaarsed sanitaaritingimused ka pikemaajalise viibimise korral piiratud ruumis.
Uksed
S1 ja S2 klassi nõuetele vastav varjendiuks on lööklaine- ja gaasitihe konstruktsioon, mis tagab sissepääsu kaitstuse äärmuslikes tingimustes.
Traveter – betoonvarjendite rajamine Tallinnas ja mujal Eestis
Vastupidavad betoonvarjendid on investeering, mis annab kindlus- ja turvatunde ning kriisiolukorras päästab elusid. Mõelge läbi, kas teil on varjend olemas kortermajas või eramus ning varjumiskoht töökohal, koolis või mujal hoonetes, kus te lähedastega päeva jooksul viibite.
Ja kui hetkel puudub nõuetele vastav betoonvarjend, võtke ühendust – aitame kohandada varjendiks kortermaja keldri või muu sobiva siseruumi. Kasutame varjendi ehitamisel tehnoloogiat, mis võimaldab luua olemasolevatest ruumidest varjendid, mis vastavad Soome S1 – S3 klassi standarditele.
Varjendi ehitamise olulisus
Varjendid on rajatised, mis pakuvad ohu korral ajutiselt kaitset relvade, plahvatuste, lööklainete ja lenduvate esemete eest. Varjenditeks võivad olla maa-alused keldrid, kuid on oluline, et need oleksid tugevdatud betoonseinte, -lagede ning varjendi uksed peavad olema hermeetilised ja tugevdatud.
Loe rohkem..
Kaasaegsed varjendid aitavad kaitsta mitme erineva ohu eest, nii erakorraliste ilmastikuolude, suurte õnnetuste kui ka sõjalise konflikti korral. Tehnilistele nõuetele vastavate varjendite olulisus on eriti suur sõjalise konflikti korral, sest siis ei piisa siseruumidesse varjumisest. Varjendid kaitsevad erinevate ohtude eest, nt plahvatuse korral lenduvad killud, õhulöögid, kuumus ja õhusaaste (sh radioaktiivne kiirgus), plahvatuse tagajärjel konstruktsioonide purunemine, varingud ja tulekahju jne.
Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks – avalikud varjendid on mõeldud kõigile inimestele ning mitteavalikud varjendid hoone elanikele või külastajatele. Eestis pole taasiseseisvumisest saati uusi varjendeid ehitatud. Viimasel paaril aastal on kaardistatud 270 avalikku varjendit ja varjumiskohta, mis mahutavad umbes 230 000 inimest ehk 17% meie elanikkonnast. Sealjuures on osa neist amortiseerunud või halvas asukohas.
Soovides olla kindel, et kriisiolukorras on olemas ohutu varjumise võimalus, tasub veenduda, et enda kodus ja töökohal on olemas nõuetele vastav varjend. Kui see puudub, siis on mõistlik uurida varjendi rajamise võimalusi.
Kaasaegsed varjendid aitavad kaitsta mitme erineva ohu eest, nii erakorraliste ilmastikuolude, suurte õnnetuste kui ka sõjalise konflikti korral. Tehnilistele nõuetele vastavate varjendite olulisus on eriti suur sõjalise konflikti korral, sest siis ei piisa siseruumidesse varjumisest. Varjendid kaitsevad erinevate ohtude eest, nt plahvatuse korral lenduvad killud, õhulöögid, kuumus ja õhusaaste (sh radioaktiivne kiirgus), plahvatuse tagajärjel konstruktsioonide purunemine, varingud ja tulekahju jne.
Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks – avalikud varjendid on mõeldud kõigile inimestele ning mitteavalikud varjendid hoone elanikele või külastajatele. Eestis pole taasiseseisvumisest saati uusi varjendeid ehitatud. Viimasel paaril aastal on kaardistatud 270 avalikku varjendit ja varjumiskohta, mis mahutavad umbes 230 000 inimest ehk 17% meie elanikkonnast. Sealjuures on osa neist amortiseerunud või halvas asukohas.
Soovides olla kindel, et kriisiolukorras on olemas ohutu varjumise võimalus, tasub veenduda, et enda kodus ja töökohal on olemas nõuetele vastav varjend. Kui see puudub, siis on mõistlik uurida varjendi rajamise võimalusi.
Varjendi rajamise kohustus ja nõuded
Riik peab tagama oma elanike turvalisuse ja eluvõime ka kriisiolukorras, mistõttu on hakatud riigitasandil rohkem pöörama tähelepanu varjendite ja varjumiskohtade nõuetele. 1. juulil 2026 jõustuvad hädaolukorra seaduse muudatused, mis tähendab, et edaspidi tuleb teatud juhtudel juba uue hoone ehituse planeerimisel arvestada varjendi rajamise kohustuse ja nõuetega.
Loe rohkem..
Millal on varjendi ehitamine kohustuslik?
- Avalik varjend rajatakse hoonete puhul, mis on mõeldud suurele rahvahulgale või mille pind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
- Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille pind on vähemalt 1200 ruutmeetrit. Tööstus- ja laohoonete puhul on varjendi rajamise kohustus siis, kui pind on 1500 ruutmeetrit või rohkem.
Varjendi ehitamisel tuleb veenduda, et see vastaks tehnilistele nõuetele. Varjend peab olema tugeva konstruktsiooni ja hermeetiliste ustega. Varjendi seinad, lagi ja põrand peavad olema valmistatud tugevast materjalist, tavaliselt ehitatakse need raudbetoonist.
Varjendite loomine on mõistlik ka siis, kui seadusest tulenevat kohustust pole – varjendi olemasolu kortermajas, eramajas ja muudes hoonetes annab turvatunde, et kriisiolukorras on olemas võimalus turvaliseks varjumiseks. Betoonvarjendi olemasolu võib elamu või korteri müügi korral olla ka lisaväärtus.
Olemasolevate hoonete puhul ei ole kohustust varjendeid rajada, kuid võib olla vajalik luua varjumisplaan 2027. aasta 1. septembriks. Varjumisplaanis hinnatakse varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldust ja varjumiskindluse suurendamist.
Millal on varjendi ehitamine kohustuslik?
- Avalik varjend rajatakse hoonete puhul, mis on mõeldud suurele rahvahulgale või mille pind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
- Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille pind on vähemalt 1200 ruutmeetrit. Tööstus- ja laohoonete puhul on varjendi rajamise kohustus siis, kui pind on 1500 ruutmeetrit või rohkem.
Varjendi ehitamisel tuleb veenduda, et see vastaks tehnilistele nõuetele. Varjend peab olema tugeva konstruktsiooni ja hermeetiliste ustega. Varjendi seinad, lagi ja põrand peavad olema valmistatud tugevast materjalist, tavaliselt ehitatakse need raudbetoonist.
Varjendite loomine on mõistlik ka siis, kui seadusest tulenevat kohustust pole – varjendi olemasolu kortermajas, eramajas ja muudes hoonetes annab turvatunde, et kriisiolukorras on olemas võimalus turvaliseks varjumiseks. Betoonvarjendi olemasolu võib elamu või korteri müügi korral olla ka lisaväärtus.
Olemasolevate hoonete puhul ei ole kohustust varjendeid rajada, kuid võib olla vajalik luua varjumisplaan 2027. aasta 1. septembriks. Varjumisplaanis hinnatakse varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldust ja varjumiskindluse suurendamist.
Varjendid ja varjumiskohad kortermajades
Kiire reageerimine ja turvalisse varjendisse varjumine aitab päästa paljude inimeste elu ohuolukorras. Enamik Eesti elanikest elab kortermajades, mistõttu tuleb korteriühistutel analüüsida olemasolevaid varjumise võimalusi. Kuigi 1950.-60. aastatel ehitati paljude kortermajade keldrid varjendi funktsiooniga, siis aja jooksul on need amortiseerunud ja vajavad uuendamist.
Loe rohkem..
Olenemata kortermaja suurusest, on oluline, et korteriühistu oleks läbi arutanud turvalise varjumise võimalused. Kui praegu veel pole varjendit kortermajas, siis tasub uurida varjendi ehitamise toetuse ja muude võimaluste kohta, et luua turvaline koht, kuhu majaelanikud saaksid paari minutiga varjuda.
Olenemata kortermaja suurusest, on oluline, et korteriühistu oleks läbi arutanud turvalise varjumise võimalused. Kui praegu veel pole varjendit kortermajas, siis tasub uurida varjendi ehitamise toetuse ja muude võimaluste kohta, et luua turvaline koht, kuhu majaelanikud saaksid paari minutiga varjuda.
S – klassid
S1-, S2- ja S3-klassid pärinevad Soome tsiviilkaitse süsteemist, kus need on seadusega määratletud ning laialdaselt kasutusel juba aastakümneid. Eestis kasutatakse samu klasse praktikas Soome eeskujul, kuna kohalik regulatsioon on seni olnud vähem detailne ning Soome normistik on tehniliselt selge ja hästi läbi töötatud. S1 ja S2 on mõeldud peamiselt hoonetealusteks tsiviilvarjenditeks, samas kui S3-klassi varjendid on juba oluliselt kõrgema kaitsetasemega, reeglina kalju- või maa-alused rajatised, mida kasutatakse pigem riigikaitselistel ja strateegilistel eesmärkidel. S-klassid määravad varjendi rõhulaine taluvuse, konstruktsioonide minimaalsed paksused, lubatud suuruse ja kasutusotstarbe.
S1 klass
S1-klassi varjend on tavapärane raudbetoonist hoonevarjend, mida kasutatakse kõige sagedamini korterelamute ja väiksemate hoonete alustes varjendites. Konstruktsioon peab olema projekteeritud taluma rõhulaine koormust 100 kPa (1 bar). Ümbrusseinad peavad olema vähemalt 300 mm raudbetooni, kuid lagi (või varjendi kate) peab olema tugevam – vähemalt 350 mm raudbetooni, kuna see võtab vastu vertikaalse löögikoormuse. Põrand ja kandevad sisekonstruktsioonid peavad olema vähemalt 150 mm raudbetooni. S1 on mõeldud eelkõige lühiajaliseks varjumiseks ja väiksematele kasutajate arvudele.
S1-klassi varjend on tavapärane raudbetoonist hoonevarjend, mida kasutatakse kõige sagedamini korterelamute ja väiksemate hoonete alustes varjendites. Konstruktsioon peab olema projekteeritud taluma rõhulaine koormust 100 kPa (1 bar). Ümbrusseinad peavad olema vähemalt 300 mm raudbetooni, kuid lagi (või varjendi kate) peab olema tugevam – vähemalt 350 mm raudbetooni, kuna see võtab vastu vertikaalse löögikoormuse. Põrand ja kandevad sisekonstruktsioonid peavad olema vähemalt 150 mm raudbetooni. S1 on mõeldud eelkõige lühiajaliseks varjumiseks ja väiksematele kasutajate arvudele.
S2 klass
S2-klassi varjend on kõrgema vastupidavusega raudbetoonvarjend, mida kasutatakse suuremates hoonetes ja rajatistes, kus on vaja suuremat kaitset ja varjendipinda. See peab taluma 200 kPa (2 bar) rõhulaine koormust. Ümbrusseinad peavad olema vähemalt 400 mm raudbetooni, samas kui lagi/katus peab olema veelgi tugevam – vähemalt 450 mm raudbetooni. Põrand ja kandvad siseseinad/postid peavad olema vähemalt 200 mm raudbetooni. S2-klassi kasutatakse olukordades, kus nõutakse suuremat kaitset plahvatuse, rusude ja koormuste vastu kui S1 puhul.
S2-klassi varjend on kõrgema vastupidavusega raudbetoonvarjend, mida kasutatakse suuremates hoonetes ja rajatistes, kus on vaja suuremat kaitset ja varjendipinda. See peab taluma 200 kPa (2 bar) rõhulaine koormust. Ümbrusseinad peavad olema vähemalt 400 mm raudbetooni, samas kui lagi/katus peab olema veelgi tugevam – vähemalt 450 mm raudbetooni. Põrand ja kandvad siseseinad/postid peavad olema vähemalt 200 mm raudbetooni. S2-klassi kasutatakse olukordades, kus nõutakse suuremat kaitset plahvatuse, rusude ja koormuste vastu kui S1 puhul.
Toetusmeetmed
Korteriühistutele suunatud varjumiskoha kohandamise toetus aitab parandada elamute kriisikindlust ja elanike turvalisust. Toetuse abil saab kohandada olemasolevaid ruume (nt keldreid) varjumiskohaks, sh teha vajalikke ehituslikke ja tehnilisi töid. Taotlemine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas ning toetus katab kuni 100% abikõlblikest kuludest.
RTK toetusvoor
Korteriühistule varjumiskoha kohandamine 2026
Toetus korteriühistutele varjumiskoha kohandamiseks korterelamus (elanike turvalisuse ja kriisivalmiduse tõstmiseks).
- Avatud: 02.02.2026 09:00 – 30.11.2026 23:59
- Toetuse ülemmäär: kuni 35 000 €
- Toetuse määr: 100%
- Taotlemine: E-toetuse keskkonnas
→ Mine taotlema E-toetuses
Loe tingimusi RTK lehelt
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)
Varjendite ja varjumiskohtade KKK
Mis on varjendite ja varjumiskohtade erinevus?
Sageli kasutatakse termineid varjend ja varjumiskoht segamini, mõistmata nende sisulisi jaj tehnilisi erinevusi.
Varjendid on spetsiaalselt ehitatud ja maksimaalset kaitset pakkuvad hoone osad, olles turvalisimad paigad ohu korral. Varjendites on võimalik turvaliselt viibida pikema aja jooksul, samal ajal kui varjumiskohad on mõeldud pakkuma kaitset kriisihetkel mõneks tunniks.
Varjumiskoht on olemasolev ruum hoones, mis ei paku küll samaväärset kaitset nagu varjend, kuid sinna on hädaolukorras võimalik varjuda. Varjumiskohaks võivad olla tavalised keldrid, maa-alused parklad, panipaigad või akendeta koridorid või muud siseruumid.
Sageli kasutatakse termineid varjend ja varjumiskoht segamini, mõistmata nende sisulisi jaj tehnilisi erinevusi.
Varjendid on spetsiaalselt ehitatud ja maksimaalset kaitset pakkuvad hoone osad, olles turvalisimad paigad ohu korral. Varjendites on võimalik turvaliselt viibida pikema aja jooksul, samal ajal kui varjumiskohad on mõeldud pakkuma kaitset kriisihetkel mõneks tunniks.
Varjumiskoht on olemasolev ruum hoones, mis ei paku küll samaväärset kaitset nagu varjend, kuid sinna on hädaolukorras võimalik varjuda. Varjumiskohaks võivad olla tavalised keldrid, maa-alused parklad, panipaigad või akendeta koridorid või muud siseruumid.
Kas kelder sobib varjendiks?
Kriisiolukorras soovitatakse varjuda tugevate seintega ilma akendeta siseruumi, mis asuks võimalikult madalal korrusel. Sageli rajataksegi varjendid keldritesse. Ka taluhoovidesse ehitatud maakeldrid võib olla võimalik kohandada varjendiks. Küll aga tuleb teada, et tavalised keldrid on vaja ümber ehitada, et need vastaksid varjendite tehnilistele nõuetele ja pakuksid piisavat kaitset.
Kriisiolukorras soovitatakse varjuda tugevate seintega ilma akendeta siseruumi, mis asuks võimalikult madalal korrusel. Sageli rajataksegi varjendid keldritesse. Ka taluhoovidesse ehitatud maakeldrid võib olla võimalik kohandada varjendiks. Küll aga tuleb teada, et tavalised keldrid on vaja ümber ehitada, et need vastaksid varjendite tehnilistele nõuetele ja pakuksid piisavat kaitset.
Kuidas kujuneb pommivarjendi hind?
Pommivarjendi hinna kujunemist mõjutab eelkõige tööde maht ja materjalikulu. Mida suurem on ruum, seda rohkem materjali ja tööaega kulub seinte, lae ja põranda tugevdamiseks. Pommivarjendi ehitamise hinda mõjutavad ka ettevalmistustööde ulatus, ruumi keerukus ja tugevduskihi paksus.
Pommivarjendi hinna kujunemist mõjutab eelkõige tööde maht ja materjalikulu. Mida suurem on ruum, seda rohkem materjali ja tööaega kulub seinte, lae ja põranda tugevdamiseks. Pommivarjendi ehitamise hinda mõjutavad ka ettevalmistustööde ulatus, ruumi keerukus ja tugevduskihi paksus.
Kuidas käib varjendi rajamine torkreteerimise meetodil?
Varjendi rajamine torkreteerimise ehk torkreetimise meetodil tähendab seda, et varjendi seinu ja lage ei valata paigalvaluna raketisi kasutades, vaid pritsbetoon paigaldatakse seina ja lakke torkreteerimise meetodil. Protsess algab olemasoleva ruumi tehnilise hindamisega ja ettevalmistustöödega. Ruumist eemaldatakse kõik olemasolevad pinnakatted, vanad viimistlused ja lahtised elemendid. Vajadusel süvendatakse keldri põrandat, eemaldades liigne pinnas. Pärast põranda valu paigaldatakse kommunikatsioonid ja armeeritakse seinad ning lagi, mille järel algab torkreetbetooni paigaldus. Viimasena toimub seadmete paigaldus ja häälestus.
Varjendi rajamine torkreteerimise ehk torkreetimise meetodil tähendab seda, et varjendi seinu ja lage ei valata paigalvaluna raketisi kasutades, vaid pritsbetoon paigaldatakse seina ja lakke torkreteerimise meetodil. Protsess algab olemasoleva ruumi tehnilise hindamisega ja ettevalmistustöödega. Ruumist eemaldatakse kõik olemasolevad pinnakatted, vanad viimistlused ja lahtised elemendid. Vajadusel süvendatakse keldri põrandat, eemaldades liigne pinnas. Pärast põranda valu paigaldatakse kommunikatsioonid ja armeeritakse seinad ning lagi, mille järel algab torkreetbetooni paigaldus. Viimasena toimub seadmete paigaldus ja häälestus.
Kas on olemas varjendi toetus kortermajadele?
2. veebruaril 2026 avati taotlusvoor, mille raames saab küsida varjendi ja varjumiskoha ehitamise toetust kortermajadele. Toetuse ülemmäär on kuni 35 000 eurot korteriühistu kohta ning toetuse määr on 100%. Varjumiskoha ja pommivarjendi toetus on mõeldud korteriühistutele, mille hoone pind on vähemalt 1200 m², kus on vähemalt kolm korteriomandit ning vähemalt 80% korteritest kuulub eraomanikele.
Varjendi ja varjumiskoha rajamise toetuse eesmärk on toetada korterelamutesse varjumiskohtade kohandamist ja selleks toetatakse erinevaid töid, näiteks konstruktsiooni tugevdamist, varuväljapääsu rajamist ja vajalike seadmete soetamist. Korterelamute varjumiskoha toetuse taotlusvoor on avatud alates kuni 30.11.2026.
2. veebruaril 2026 avati taotlusvoor, mille raames saab küsida varjendi ja varjumiskoha ehitamise toetust kortermajadele. Toetuse ülemmäär on kuni 35 000 eurot korteriühistu kohta ning toetuse määr on 100%. Varjumiskoha ja pommivarjendi toetus on mõeldud korteriühistutele, mille hoone pind on vähemalt 1200 m², kus on vähemalt kolm korteriomandit ning vähemalt 80% korteritest kuulub eraomanikele.
Varjendi ja varjumiskoha rajamise toetuse eesmärk on toetada korterelamutesse varjumiskohtade kohandamist ja selleks toetatakse erinevaid töid, näiteks konstruktsiooni tugevdamist, varuväljapääsu rajamist ja vajalike seadmete soetamist. Korterelamute varjumiskoha toetuse taotlusvoor on avatud alates kuni 30.11.2026.
Traveter Grupp
Traveter Varjend on loodud Traveter Grupi poolt.
Traveter Grupp OÜ tegutseb ehitusvaldkonnas alates 2002. aastast. Ettevõtte peamisteks tegevusvaldkondadeks on vundamentide ja erinevate rajatiste hüdroisolatsioon, raudbetoonkonstruktsioonide betooniremont, injekteerimistööd ning torkreetimine ehk pritsbetooni paigaldus nii kuiv- kui ka märgmeetodil.
Traveter Groupi klientideks on enamik suuremaid ning mitmed keskmise suurusega Eesti ehitusettevõtted, kinnisvaraarendajad, tööstusettevõtted ja erakliendid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas Merko Ehitus Eesti AS, Nordecon AS, Tallinna Vesi AS, Vensen AS, Sanitex OÜ, Primostar OÜ, mitmed Eesti Energia AS gruppi kuuluvad ettevõtted ning biogaasijaamad.
Ettevõte väärtustab enda ja koostööpartnerite aega, mistõttu on kõik tegevused läbimõeldud, ette planeeritud ning osapooltega kooskõlastatud. Suurt rõhku pannakse tööohutusele, korrale ja puhtusele töömaal, mis tagab tööde kiire ja kvaliteetse teostuse.
Enam kui pooled Traveter Groupi töötajatest on ettevõttes töötanud üle 10 aasta. Väike personali voolavus ning pühendumine kindlatele valdkondadele võimaldavad pakkuda klientidele kiiret ja kvaliteetset ehitusteenust.
Meie lahendus – torkreetimine
Torkreetimine (ka torkreteerimine) on betooni paigaldusviis, kus kasutatakse spetsiaalset meetodit betoonisegu pritsimiseks pinnale ilma traditsioonilise raketiseta. Selle tulemusena moodustub torkreetbetoon ehk pritsbetoon – kiiresti kivistuv materjal, mida kasutatakse konstruktsioonide stabiliseerimiseks, parandamiseks ja rajamiseks. See on üks keerukamaid betoneerimisviise, eeldades täiuslikku koostööd inimese, masina ja betoonisegu vahel.
Kirjuta meile läbi kontaktivormi või vali endale sobiv kontakt.
Kristjan LepikJuhatuse liige / tegevjuht
Andres UusaluProjektijuht